Junckeri investeerimispakett võtab ilmet

Eestilgi on nimistus ligi 30 projekti. Kokku esitati ligi 2000 projekti potentsiaalse kogumaksumusega 1,3 triljonit eurot. 

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri  järgi Junckeri plaaniks tituleeritud investeerimiskava arutasid täna Brüsselis Euroopa Liidu rahandusministrid. Tuleval nädalal toimuval Ülemkogul oodatakse paketile heakskiitu liikmesriikide  valitsusjuhtidelt.

Investeerimispaketi eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineni sõnul toetasid ministrid täna investeerimispaketi ülesehitust. See koosneb kolmest osast – fondist, mille eesmärk on muuta projektid erakapitalile atraktiivsemaks, võttes osa projekti riskist Euroopa maksumaksjate kanda. Teise osa moodustab pikk nimekiri projektidest, mille seast investoritel on võimalus valida. Kolmanda elemendi moodustavad reformid ELi ühisturul ikka alles püsivate tõkete kõrvaldamiseks.

„See tagab, et see initsiatiiv ei jää vaid ühekordseks algatuseks,“ ütles Katainen.

Investeerimiskava elluviimisega seotud Euroopa Investeerimispanga juhi Werner Hoyeri sõnul ei tähenda nimekirjas ära toomine veel seda, et mingi konkreetne projekt investeerimiskavast rahastust saab. Projektide hindamine alles tuleb. Küll aga kummutab pikk nimekiri väited, et sobivaid investeerimisprojekte napib. Esitatud projektidest on 500 miljardi euro väärtuses sellised projektid, mida saaks käivitada lähema kolme aasta jooksul. 

Hoyeri sõnul on hindamisel olulised eelkõige kaks kriteeriumi – see, et projekt oleks elujõuline ja mõjus ning et sellega saaks võimalikult kiiresti pihta hakata.

Nimekiri ise ei ole veel lõplik – sinna oodatakse lähinädalatel ja kuudel veel täiendusi.

Jyrki Kataineni sõnul vajaks Euroopa Liit praegu igal aastal umbes 300 miljardi euro võrra rohkem investeeringuid kui tehakse. Avaliku sektori võla kasvatamisega seda saavutada ei saa, küll aga võib komisjoni investeerimisprojekt mõjuda erasektori investoritele katalüsaatorina, aidates õgvendada n.ö turutõrke kohti.

„Teeme reforme ja laseme käiku ELi vahendid, mis mobiliseeriks erasektori investeerima,“ ütles Katainen, jäädes kindlaks, et euroala eelarvereegleid ei või investeeringute suurendamiseks uuesti rikkuma hakata. „Fookus ei saa olla riigivõla maksimeerimisel,“ ütles Katainen. Liiga suure koormuse kuhjamine maksumaksjale võib turgude usalduse taas kõikuma lüüa ja teha tühjaks positiivse mõju uue võlaga rahastatud investeeringutest.

Kriitikud on Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri suure võimendusega investeerimiskava nimetanud „alkeemiaks“, kus igast sissepandud eurost peab saama 15 eurot. ELi eelarvest läheb investeerimiskavasse 16 miljardit eurot ja EIB panustab programmi 5 miljardit eurot. Ülejäänud raha loodetakse kaasata erainvestoritelt. Ka liikmesriigid on oodatud paketti lisaraha panustama.

Jyrki Kataineni sõnul on huvi investeerimiskava vastu suur. „Telefonid on punased,“ nentis ta.